Peavaluga kliinilisele psühholoogile?
Migreen ja pingetüüpi peavalu on ühed sagedasemad kaebused, millega inimesed perearsti poole pöörduvad – ainult tavalist külmetust esineb rohkem. Peavalu ravi on keerukas ja kompleksne ning kõige kasulikum on meeskonnatöö. Ideaalis kuuluvad sellesse meeskonda perearst, neuroloog, peavalu õde, füsioterapeut, kliiniline psühholoog ja, mis kõige tähtsam, sina ise.
Kindel on, et migreen või muu sage peavalu ei ole tühine probleem, lihtsalt mööduv kapriis või paratamatus ning sellega ei pea leppima. Peaaegu alati piirab tõsine peavalu meie igapäevategevusi, elurütmi, muudab meid kergesti ärrituvaks ning tekitab stressi.
Stressi saab õppida juhtima!
Stress on üks kõige sagedasem peavalude mõjutaja. Stress võib põhjustada ajus muutusi, mis teeb tõenäolisemaks peavalude esinemise. Samuti võib stress muuta peavalude sagedust, kestvust ning tajutavat tugevust. Ülemäärase stressi puhul ei funktsioneeri inimene igapäevases elus enam efektiivselt. Funktsioneerimisvõimet vähendab veelgi peavalu esinemine. Mida rohkem on sinu elus stressi, seda suuremat mõju omab peavalu sinu üle. Seega tuleks stressi vältida? Ei, stressi vältida ei ole võimalik, sest igaüks kogeb elus stressi. Stress on meie elu normaalne osa. Efektiivsemaks toimetulekuks saame õppida stressi paremini juhtima ja suunama. Parem sterssijuhtimine aitab vähendada peavalusid. Ja stressi juhtimise õpetamine on eelnimetatud meeskonnas kliinilise psühholoogi ülesanne. Sa ei pea üksi hakkama saama, kõike oskama. Samamoodi nagu auto vajab ülevaatust, it-seadmed uuendamist – vajad ka sina uusi oskusi, et oma migreeniga koos paremini ja oskuslikumalt funktsioneerida.
Ärevus ja depressioon mõjutavad peavalusid samuti. Peavalud on häirivad, nad muudavad meid kurvemaks, panevad muretsema, teevad ärevamaks. Kui sa oled kurb, muretsed või oled frustreerunud, on võimalused peavalu tekkimiseks suuremad. Nii tekib justkui nõiaring. Uuringud näitavad samuti, et inimestel, kellel on migreen, on 2-4 korda suurem tõenäosus depressiooni või ärevuse tekkeks. Nagu stress, nii ka ärevuse ja depressiooni märgid on need, milles kliiniline psühholoog saab aidata. On väga tore, kui pöördutakse abi saama võimalikult vara ning mitte siis, kui tekkinud on juba tõsine kliiniline häire. Mida varem saame ärevusele ja depressioonile jaole, seda kergemini on need haigused kontrollitavad ning ravitavad ja seda vähem mõjutavad sinu migreeni või peavalu.
Peavaludega seotud uuringutes tuuakse välja, et kõige enam aitab migreeni ja peavaluga patsiente kognitiiv-käitumuslik teraapia. Kognitiiv-käitumisteraapia õpetab muuhulgas, kuidas tunda ära ja tulla toime oma stessiga. Samuti aitab KKT mõista kuidas meie mõtted ja käitumine mõjutavad peavalu sümptomeid. KKT aitab mõista kuidas muuta pidevale valule kehalise reageerimise viise. Peamine eesmärk on vähendada haige olemise aega ja suurendada heaoleku aega. On võimalik veeta aega nautides iseennast, püsides terve, hallata stressi ning seeläbi vähendada võimalusi peavalude tekkeks.
KKT osad, mida teraapia käigus õpitakse või eesmärgiks võetakse on:
– Tervislike eluviiside saavutamine (korralik uni, kehaline aktiivsus, toitumine)
– Lõdvestustehnikate õppimine ja stressi haldamise oskuste õppimine
– Peavalu vallandajate tundma õppimine ja haldamine.
– Mõttemustrite modifitseerimine, et muuta neid adaptiivsemateks ja kasulikemaks
– „Pausimise“ õppimine
– Ärevushäirete ja/või depressiooni ravi
– Muude vaimse tervise häirete ravi
Mõnikord pole kogu eelnev piisav, ning on vaja pöörduda abi saamiseks psühhiaatrile. Sinu meeskonna liikmed (perearst, neuroloog, õde, kliiniline psühholoog, füsioterapeut) on piisavalt kogenud, et osata märgata vajadust psühhiaatrile pöördumiseks. Psühhiaatrit pole samuti vaja karta. Sageli on vaja psühhiaatriga konsulteerida vaimse tervise häirete ravi osas, kroonilise valu ravi osas, unehäirete osas, toitumisega seotud häirete osas või tähelepanuga seotud häirete osas. Tark on see, kes otsib oma muredele abi ning küsib spetsialistidelt nõu!
