Tihtipeale ei tea peavalu all kannataja ise ega tema lähedased, et peavalu võib olla haigus, mis häirib märkimisväärselt inimese elu, ja valust vabanemiseks ei pruugi piisata mõnest käsimüügi valuvaigistist.
Enim levinud peavalud on pingetüüpi peavalu ja migreen. Pingetüüpi peavalu võib vallandada stress, väsimus, arvutitöö või muul põhjusel sundasendi tagajärjel tekkinud lihaspinge. Kui lihaspinged kestavad, siis peavalu tõenäoliselt kordub. Sagedamini meelekohtades, aga ka teistes pea piirkondades ning koguni terves peas esinev valu on suruv ja pigistav nagu liiga kitsas müts. Kerge või mõõdukas ning talutav valu võib kesta poolest tunnist terve nädalani.
Diagnoos haige kirjelduse põhjal
Migreen erineb pingetüüpi peavalust – sagedamini on see pulseeriv, tuksuv, enamasti valutab üks peapool. Tihti on lisaks valule iiveldus, oksendamine, valgus- ja mürakartus ning liigutamise talumatus. Migreenihoo ajal ei talu inimene ka kerget füüsilist koormust ning eelistab lamada vaikses pimedas ruumis. Kui migreenihoogu ei ravita, siis kestab see vähemalt kolm tundi, aga üldjuhul mitte üle kolme ööpäeva.
Auraga migreeni puhul eelnevad peavalule nägemishäired ehk välgu- või valgussähvatused silme ees, osaline vaatevälja kadumine vms. Mõnedel juhtudel võivad tekkida kõnehäired. Üldjuhul aura möödub ühe tunni jooksul peavalu algusest. Esmane aurakogemus on alati väga ehmatav.
Migreeni diagnoositakse patsiendi öeldu alusel (isegi vereproovi ei ole vaja teha!), kuidas ta oma valusid kirjeldab (valu sagedus, tugevus, koht ja iseloom, peavalule lisanduvad kaebused, peavalusid esile kutsuvad või leevendavad tegurid, tarvitatud valuvaigistid ja nende mõju). Niisiis tuleb täpselt meenutada paljusid erinevaid tundmusi.
Migreenihoo võivad vallandada:
- söömataolek ja vähene vedelikutarbimine;
- tugevad lõhnad;
- magamatus, üle- või alamagamine;
- ere või vilkuv valgus;
- kuum ilm;
- stress või pingelangus;
- hormonaalsed põhjused;
- teatud toiduained (nt juust, pähklid, maks, kofeiini sisaldavad joogid ja toidud, suitsutatud ning marineeritud kala ja liha, suhkruasendajad – eelkõige aspartaam);
- alkohol.
Kui peavalud hakkavad sagedamini kimbutama, oleks tark alla laadida digitaalne peavalupäevik või võtta tavaline kalender ja iga kord, kui pea valutab, üles märkida andmed valu kohta. Tavaliselt soovitatakse päevikut enne arsti juurde minekut täita vähemalt kolm kuud.
Näiteks on väga oluline teave, mitu päeva ühes kuus pea valutab ja kui mitmel korral viitavad tundemärgid migreenile. Migreeni nimelt liigitatakse episoodiliseks ja krooniliseks. Episoodilise migreeni puhul võib peavalupäevi kuus esineda kuni 14, kroonilise migreeni puhul peavalupäevi kuus 15–30, millest vähemalt kaheksal juhul on migreeni tüüpi valu.
Kui inimene oskab jälgida, mis tal migreeni esile kutsub, siis saab ennast aidata, vältides neid faktoreid. Ka regulaarne füüsiline aktiivsus (paar korda nädalas) aitab vähendada migreenihoogude sagedust. Kusjuures kõige olulisem pole koormus, vaid emotsioon, mille inimene sellest saab, ehk tegevus peab inimesele meeldima. Muidugi toob kasu korrapärane toitumine ning raskematel juhtudel psühholoogiline abi. Kõik need on migreeni ennetavad tegevused.
Haiguse tekkepõhjus pole teada
Migreeni tekkepõhjus ei ole teada, kuid seda on võimalik leevendada nii hooravi kui vajadusel ennetava raviga. Eesti täiskasvanud elanikkonnast on migreen 18 protsendil ehk peaaegu igal viiendal täiskasvanul!
Migreeni kõige häirivam faas on valu, mida on vaja vaigistada. Ravimiteta vahendid (nt kolmiknärvi liigtundlikkust vähendavad seadeldised jmt) valu vähendamiseks ei ole Eestis kuigi kättesaadavad, mujal maailmas aga küll.
Migreenihoog ilma ravimiteta tavaliselt kiirelt ei möödu. Kergemate migreenihoogude korral aitavad sageli käsimüügiravimid: paratsetamool ja mittesteroidsed põletikuvastased preparaadid (näit ibuprofeen jmt). Alles siis, kui on teada, et migreenihoog ei allu nendele rohtudele, tuleb kaaluda spetsiifilisemate ravimite kasutamist.
Oluline on aga alati migreenihoogu leevendada ja võtta ravimit, kui peavalu on tekkinud. Kui ravimit võetakse hoo ajal liiga hilja või liiga väikeses annuses, suurendab see migreeni krooniliseks muutumise riski.
Kõik ravimid pole taskukohased
Migreeni ravitakse retseptiravimitest n-ö hooravimitega ajal, kui migreeniatakk toimub, ning ennetatavate ravimitega, mis enamikus ei olegi välja töötatud migreeni ennetatava ravimina, vaid on leitud, et neil on mõju ka migreeni ravis.
Hooravimid – triptaanid – tulid Euroopa turule 1991. aastal. Eestis on triptaanid kättesaadavad vaid tableti kujul (mujal maailmas on ninna pihustatavaid jmt) ning mõnede nimetuste puhul on esinenud tarneraskusi.
Triptaanid on olnud aastaid tervisekassa soodusravimite nimekirjas, ent kui patsiendil on krooniline migreen, siis on vajalik lisaks ennetav ravi, aga selleks välja töötatud ravimid ei ole meil inimestele kättesaadavad.
On laialt levinud arvamus, et migreen on lihtsalt peavalu ja inimene toob peavalu ettekäändeks, et midagi tegemata jätta.
Murrang migreeni ennetavate ravimite hulgas toimus 2018. aastal, mil sai müügiloa uus ravim Aimovig, üsna pea lisandus sellele Ajovy. Nendel ravimitel on küll müügiluba Eestis, aga tervisekassa neid oma soodusravimite nimekirja lisanud ei ole. Terviseamet ootab, et ravimitootja hinda langetaks, tootjal aga pole siiani selleks soovi olnud ning kannatajaks jääbki patsient.
Miks ma siinkohal räägin vajalikust soodustusest? Seetõttu, et Aimovigi hind oli mitu aastat alates müügile tulekust umbes 500 eurot, nüüd on see «alandatud» samale hinnatasemele Ajovyga ehk 368 eurole.
Raviskeemi järgi peab patsient emba-kumba ravimit endale süstima üks kord kuus ehk aastane kulu sellele ravimile on 4404 eurot. Sellises hinnaklassis ravimid ei ole patsientidele kättesaadavad ning see ravi jääb saamata. Ja järgnebki jada: kannatab inimene ning tema kaudu ka kogu ühiskond.
Migreeni mõju majandusele
Kõige enam esineb migreeni tööealises elanikkonnas ja enam naistel. Eriti suur on kroonilise migreeni (st pea võib valutada iga päev!) esinemine 18–49-aastastel ehk viljakas ja tööealises vanuses naistel. Uuringute järgi kannatab naistest migreeni all umbes 15 protsenti ja meestest kuni kaheksa protsenti.
Mitte ainult levimus ei tee migreenist niivõrd olulist haigust, vaid ka fakt, et tegu on sellise haigusega, mis tugevalt langetab elukvaliteeti. Migreen võib pärssida nii töölkäimist, sotsiaalseid suhteid kui ka vaba aja veetmist. Igapäevast elurütmi ei sega ainult migreenihood ise, vaid ka hirm nende kordumise ees. Seetõttu ei kannata migreeni mõjude all mitte ainult migreenihaige, vaid ühiskond tervikuna.
Migreen on üks enam levinud haigustest ja selle koormus ühiskonnale on äärmiselt suur. Rohkem kui 90 protsenti migreeni põdevatest inimestest ei saa migreenihoo ajal normaalselt funktsioneerida ning raske kuluga migreeni puhul on püsiva töövõime kaotus 50–60 protsenti.
Näiteks Eestis võeti 2021. aastal migreeni tõttu 237 714 töövabastuspäeva ja töövõimetuslehtede kulu oli 4 367 600 eurot. Kuna migreeniatakk kestab mõnest tunnist mõne päevani, siis tihtipeale patsiendid haiguslehte ei võta ning statistika ei kajasta, et nad ei saa ühiskonnaelus täisväärtuslikult kaasa lüüa.
Need arvud näitavad nii tõhusa ravi puudumist kui ka vähest teadlikkust sellest haigusest.
Migreenihaigeid stigmatiseeritakse
Hoolimata migreeni muljet avaldavast esinemissagedusest ei ole kadunud migreeni stigmatiseerimine. On laialt levinud arvamus, et migreen on lihtsalt peavalu ja inimene toob peavalu ettekäändeks, et midagi tegemata jätta, või on inimene lihtsalt liiga nõrk, et oma valuga toime tulla. See on aga tegelikkusest väga kaugel.
Eestis polnud migreeni tõenduspõhiseid ravijuhiseid seni avaldatud. Seetõttu algatas Eesti Migreeni ja Peavalu Patsientide Ühing 2020. aastal ravijuhendite koostamise ning nüüdseks on olemas patsiendijuhend «Migreen ja selle diagnoosimine» ja arstidele «Migreeni esmane diagnostika ja farmakoteraapia täiskasvanutel».
Aastate jooksul on migreeni temaatikale tähelepanu pööranud Eesti Peavalu Selts, kes on hakanud korraldama iga-aastasi peavalule pühendatud päevi. 2020. aastast võttis päeva korraldamise üle Eesti Migreeni ja Peavalu Patsientide Ühing ning üritust hakati üle kandma veebis. Ühingu veebilehel (https://www.migreenjapeavalu.ee/) on kõik siiani toimunud veebikonverentsid järelevaadatavad, samuti on veebilehel muud kasulikku migreenipatsiendile.
Patsiendi kogemus – elu migreeniga
Migreen on nagu halb tuttav, kellega juba 18 aastat oma elu jagan. On olnud paremaid ja halvemaid aegu (20+ peavalupäeva kuus), aga ära ei kao ta mu elust kunagi. Esimesi tõsisemaid peavalusid mäletan põhikooli keskpaigast, ülikooli ajal läks olukord hullemaks. Minu migreen on enamasti visuaalse auraga, valdavalt paremal peapoolel ja iiveldusega. Mõne kindla ärritaja puhul (nt sigaretisuits) võib migreen tekkida kümne minutiga, vahel on mitu tundi halb enesetunne ja siis läheb pikalt aega, kuni valu maksimumtugevuseni jõuab.
Ravi osas suhtlen perearstiga. Kasutan retseptiravimeid (sumatriptaani) ja paratsetamooli. Ravimite toime saabumiseni aitab ka külmakompress valu piirkonnas. Aastatega olen ära õppinud, millal on hea hetk ravimeid võtta, et nende toime saabuks enne valu maksimumi.
Pideva peavaluga on olnud raske õppida, lastega koos mängida, sõprade ja perega aega veeta. Retseptiravimid on aastatega küll valu leevendamisel abiks olnud, kuid migreeni mõju minu ja mu pere elule on väga suur. Kõik käimata jäänud peresündmused tekitavad süütunnet ja hirmu, et ühel hetkel ei olda enam nii mõistvad.
Lisaks on inimesi, kes ei saa aru, et pea võib nii tugevasti valutada, et mitte midagi teha ei saa, või et valu kestab päevi või esineb iga nädal. Minu valu on päriselt olemas. Isegi siis, kui teistel pea ei valuta ja seda näha ei ole.
Migreen on pulseeriv valu enamasti pea ühes pooles. Foto: Shutterstock
